Mürri viiruk – mürr on raviomadustega aromaatne vaigune aine. See saadakse sisselõigete tegemisel Commiphora mürripuu kooresse, millest eritub kollast värvi kummivaik, mis kuivamisel on ebakorrapärase kuju ja punakaspruuni tooniga. Mürripuu kasvab Kirde-Aafrikas, Araabias (eriti Ẓufār) ja Anatoolia piirkonnas (Türgi).
Seda hinnati antiikajal kõrgelt, kuna see oli üks komponente parfüümide, viirukite, salvide, ravimite valmistamisel ja papüürustes tindi lahjendamisel. Seda kasutati ka surnute palsameerimiseks.
Rooma impeeriumi ajal kasutati mürri anesteetikumina surijate või surmamõistetute puhul ning seda anti sageli segatuna veiniga.
Kummivaiku on kasutatud ka erguti ja toonikuna, praegu kasutatakse seda muuhulgas ka suuvete ja hambapastade antiseptikuna.
Sellel ainel on ka arvukalt raviomadusi ja seda kasutati häälekäheduse, düsenteeria ja parasiidivastase ainena.
Mürri kasutati meditsiiniliselt erinevatel tingimustel lisandina. Uuringud on näidanud, et mürriõlil on antioksüdantsed omadused ja antiparasiitne toime, mis on kasulik ka nahahaavandite ja muud tüüpi haavade ravis.
Mürr Piiblis
Moosese raamatus 30. peatükis juhib Jumal pärast Iisraeli Egiptusest lahkumist Moosesele tähelepanu sellele, et telktelgis kasutatav viiruk peab koosnema mürrist ja kaneelist.
Mürri viiruk – Ida targad, kes tulid juutide Messia sünnipaika, kummardasid teda ja kinkisid talle kulda, viirukit ja mürri.
